AJALUGU

Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1. jaanuaril 1991. aastal dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20. sajandi arhitektuuriga. Eesti Arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige.

Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7, kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis. 1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu. Hoone avati publikule 7. juunil 1996.

Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. Tollal ühekorruselise hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel. 

Soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermann (1840–1912) oli Tallinna nimekamaid suurtööstureid, kes jätkas oma isa – samuti Christian Rotermanni (1801–1870) poolt samas kvartalis alustatud tootmist ja äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas aurusae hoone, 1887 asutas makaronivabriku. 1888. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas.

Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ning sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad arhitektuuribüroo Urbel & Peil) projekti kohaselt.

ARHITEKTUURIMUUSEUMI 200 NÄITUST:

1991. aastal loodud Eesti Arhitektuurimuuseumi näituste arv jõudis 2004. aasta lõpus ümmarguse 200-ni. Nende hulgas on 159 arhitektuuri-ja disaininäitust ning 41 Rotermanni soolalaos Arhitektuurimuuseumi ruumides toimunud kujutava ja tarbekunsti, teatri-, moe- ja elektroonilise kunsti näitust (sealhulgas kunstiakadeemia iga-aastased näitused). Eesti arhitektuurist on muuseum korraldanud 80 näitust (neist 32 väljaspool oma maja, sh. Hollandis, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal ning Eesti Instituudi vahendusel Prantsusmaal). Koostöös teiste arhitektuurimuuseumide, kultuuriinstituutide ja saatkondadega on soolalaos eksponeeritud 34 välisnäitust, mille geograafiline diapasoon ulatub Brasiiliast Jaapanini, hõlmates Briti, Saksamaa, Prantsusmaa, Ida-Euroopa riikide ning kõikide põhjamaade kaasaegset arhitektuuri. Eesti arhitektuurikonkursside näitusi on olnud 35, Arhitektide Liidu näitusi 6. 

2004. aastal külastati Arhitektuurmuuseumi näitusi 22 276 korral Kusjuures Arhitektuurimuuseumi näitused olid publikurohkemad kui Rotermanni soolalao kaasaegse kunsti näitused, mis räägib inimeste kasvavast huvist arhitektuuri vastu ja teisalt ka mõnetisest võõrandumisest kaasaegsest kunstist. Populaarsemad olid üle kahe kuu kestnud Lutheri vabriku mööbli näitus (2808 külastust) ning graafikatriennaal (3876). Arhitektuurimuuseumi näituste külastatavusrekord on aga endiselt 2001. aastal toimunud „Suure maketinäituse” käes (7267 külastust). 

Seoses Kunstimuuseumi näitusesaali väljakolimisega Rotermanni soolalaost 2005. aasta suvel toimusid Arhitektuurimuuseumi elus suured muudatused.  Suurepäraste näitusesaalidega muuseum jääb ka edaspidi toimima nii arhitektuuri- kui kunstikeskusena.

Toimunud näitused 1996-2008

Näituste statistika:
Näituste statistika 2001
Näituste statistika 2002
Näituste statistika 2003
Näituste statistika 2004
Näituste statistika 2005