|
Arhitektuurimuuseumi põhikogu
sisaldab linnade ja asulate plaane, arhitektuurseid jooniseid ja projekte,
makette, käsikirju ja dokumente, arhitektuuri- ning linnaehitusalaseid
uurimistöid. Materjalid on süstematiseeritud alakogudena:
arhiivkogu (vaata: PÕHIKOGU JUHT)
maketikogu
mööblikogu
kunstikogu
Arhiivkogu tuumiku moodustavad kunagise ENSV Riikliku Ehituskomitee
valduses olnud 1920. – 1930. aastate linna- ja asulaplaanid,
planeerimiskavad ja üksikehitiste projektid ning ENSV Arhitektuuri
Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940. – 1950. aastatest.
Üksikuid dokumente on kogus siiski
ka varasemast ajast, näit Tallinnas Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone
(arhitekt Georg Winterhalter, 1848), Kadrioru lossi kastellaani maja
(arhitekt Šašin, 1835) ning pargiehitiste joonised 19. sajandist, Tallinna
Saksa teatri võistlusprojektid (1906) ning Estonia teatrimaja (arhitektid
Armas Lindgren, Wivi Lönn, 1911–1912) interjöörikavandid (vt fond 1).
1920. – 1930. aastate
plaanide-projektide kollektsioon (fond 2) on kõige arvukam sisaldades
lisaks linnaplaanidele ligi 700 elamuprojekti, haldus- ja pangahoonete,
koolide ja rahvamajade jooniseid. Rohkesti on graafilist materjali
Riigikoguhoone (arhitektid Herbert Johanson, Eugen Habermann, 1920–1922),
Kadriorus asuva Presidendi kantselei hoone (arhitekt Alar Kotli, 1937) ning
Oru lossi ümberehituste ja kõrvalhoonete kohta aastaist 1935–1940.
Suhteliselt hästi on esindatud ka sõjajärgsed
aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna
Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (1945–1951), elamute, lasteaedade
ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja
Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3).
Ka 1960. – 1970. aastatest on
rohkesti planeerimisprojekte (fond 4), lisaks üksikute suurehitiste, näit
EKP Keskkomitee hoone (nüüd välisministeerium) ja Viru hotelli
esitlusplanšetid. Aja jooksul on kogu täienenud mitmete Tallinna koolina
tuntuks saanud arhitektide Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu, Leonhard Lapini,
Avo-Himm Looveeri jt töödega.
Uusimat arhitektuuri esindavad
põhiliselt arhitektuurivõistlustel auhinnatud projektid: Eesti Rahva
Muuseumi ja kunstimuuseumi (1994), Riia ja Pekingi saatkonnahoone (2008),
Tallinna linnavalitsuse uue hoone (2009) konkursitööd.
Lisaks plaanidele-projektidele
sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku
Uurimise Instituudis 1970. – 1980. aastatel koostatud uurimusi.
Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide
isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali – õpilastöid,
jooniseid ja projekte, fotosid, käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust).
2009. aastal liitus muuseum
arhiivi infosüsteemiga AIS, vt http://ais.ra.ee.
Tänaseks on sellesse sisestatud 9800 arhiivkogu säilikut, andmebaasi
täiendamine jätkub.
Muuseumi maketikogu on
kasvanud paarisajani, kolmandik sellest on püsivalt eksponeeritud I
korruse näitusesaalis. Kogu sisaldab nii ajaloolisi kui muuseumi enda
näituste jaoks tellitud makette, samuti arhitektuurivõistlustele esitatud
töid. Vanim makett kogus on Tallinna Kaarli kiriku nn ameerika süsteemis
katusekonstruktsiooni mudel 1860. aastatest (insener Rudolf Bernhard).
Püsiekspositsioonis on Tallinna sadama elevaatori (hävinud) makett, mis
valmis 1900. aasta Pariisi maailmanäituseks. Sõjajärgsetest arhitektuurimakettidest
väärib esiletõstmist Tallinna laululava makett (1958, autor Lennart Sasi).
Kõige pikema tee muuseumisse läbis aga Los Angelese West Coast Gateway
konkursil 1988. aastal II preemia pälvinud arhitektide Vilen Künnapu, Ain
Padriku ja Andres Siimu võistlustöö makett (autor Vello Liiv).
Mööblikogu hõlmab nii vanema põlve arhitektide Edgar Johan
Kuusiku, Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud rahvuslikus stiilis
mööblit kui valikut eesti 1970. – 1990. aastate disainmööblist (autorid
Helle ja Taevo Gans, Ivi Schneider, Malle Agabuš, Maile Grünberg, Katrin
Kask, Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Tea Tammelaan). Üheksast esemest
koosneva kollektsiooniga on esindatud A. M. Lutheri vabriku toodang.
Väikesearvulise kunstikogu moodustavad
arhitektide Ernst Kühnerti, Karl Burmani, Paul Mielbergi, Edgar Johan
Kuusiku, Toomas Reinu ja Avo-Himm Looveeri joonistused ja akvarellid ning
Leonhard Lapini, Vilen Künnapu ja Ignar Fjuki arhitektoonid.
Käesoleval ajal on
arhitektuurimuuseumi põhikogus arvel 10 158 säilikut ehk museaali.
Anne Lass,
Peavarahoidja
Kontakt:
625 7004
anne@arhitektuurimuuseum.ee
Kogude kasutamise hinnakiri
Vt. Arhitektuurimuuseumi fotokogu
|
