Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu

14.06. – 07.10.2018

Kodu on meie isiklik ruum, mille kujundamine võtab tavaliselt aastaid, see võib olla nii teadliku kui ka juhuslikuma iseloomuga tegevus. Koduseid harjumuspäraseid asju me enda ümber peaaegu ei märkagi, ometi on ruumide planeering, mööbli valik, värvid ja tekstiilid kõik osa elamise kultuurist ning seda kultuuri on möödunud sajandi algusest saati ikka püütud kasvatada, trükistes ja ajakirjanduses lõputult juhiseid jagades. Nüüdisaegse linnakorteri tulek olid 20. sajandi moodsa arhitektuuri kõige olulisem märksõna, sest usuti, et muutus ühiskonnas saab alata vaid inimese eluolu uuendamise tasandilt. Tehnoloogia areng on uuenemist pidevalt päevakorras hoidnud ning inimese elustiili kujundanud – alates esimestest kodumasinatest möödunud sajandi algupoolel kuni nutikate digilahendusteni tänapäeval. Korteri suurus, mööbli kättesaadavus, majapidamistööde korraldus, naiste tööhõive ja inimeste üldine elatustase – kõik see mõjutab selle ajahetke arusaamist heast ja ilusast eluruumist.

Eesti juubeliaastal toimuva näituse eesmärk on teha sissevaade sajand kestnud kodude muutumisprotsessi, siduda isiklik ruum avalikuga, aga näiteks ka ajastu moega, mis erinevalt mööblikunstist on üks kiiremini ja täpsemalt hetke tabavaid kunstiliike. Eksponeeritakse nii unikaalmööblit, tänaseks disainiklassikasse kuuluvat seeriatoodangut kui ka argikeskkonda, tavalist koduinterjööri, nii palju, kui seda avalikesse arhiividesse jõudnud on. Tuleb tõdeda, et muuseumikogude valik oli piiratud ega anna edasi kodukujunduse lõputut variatiivsust. Muutused kodudes on olnud aeglased, professionaalsete sisearhitektide käsi jõuab nendeni harva ning valdavalt on tegu n-ö rahvakunstiga, elanike endi loodud isikupärase keskkonnaga. Ehkki mööbel on enamasti masstoodang, on selle kujundamise taga alati professionaalsed autorid ning neil asjadel on tähendus. See võib olla nii sümboolne koht stiiliajaloos kui ka esemete materiaalne või tehnoloogiline pool – kuidas nad on tehtud, kui vastupidavast materjalist, milline on nende elutsükkel näiteks pärast katki minemist? Milline on mööbli keskkonnamõju? Säästlikkus nii mööbli tootmisel kui ka kasutatavates materjalides on täna väga aktuaalne teema. Elamise ruum ja selle materiaalne pool on alati osa laiemast ühiskondlikust tähendusväljast.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Laupäeval, 6. oktoobril kl 14 toimub näitusel Triin Ojari kuraatoriekskursioon.
Venekeelne ekskursioon näitusel 25. augustil kell 14.00 ja 29. septembril kell 14.00.
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

 

Kuraatorid:
Mari Kurismaa, Triin Ojari

Tekstid:
Triin Ojari

Assistent:
Sirli Oot

Näituse kujundus:
Mari Kurismaa

Graafiline kujundus:
Margus Tammik

Arhitektuurifotod:
Tõnu Tunnel

Koostööpartner:
Eesti Sisearhitektide Liit

Toetajad:
ARS Sisustus, Kultuurkapital, Lincona

Arhiivifotod ja mööbel:
Diivan, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM), Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Rahva Muuseum (ERM), Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Harjumaa Muuseum, Järvamaa Muuseum, Mahtra Talurahvamuuseum, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Tallinna Linnamuuseum, Virumaa Muuseumid, Võrumaa Muuseum, erakogud

Täname:
Eesti Hoiuraamatukogu, Mang, Nukufilm, Oot-Oot Stuudio, Zmartone, 4Room, Reio Avaste, Helle Gans, Taevo Gans, Liivi Haamer, Kristiina Hiiesalu, Kersti Jaigma, Ülle Jäe, Elna Kaasik, Mare Kelpman, Maarika Laul, Liivia Leškin, Kai Lobjakas, Harri Moora, Ürge Mäetamm, Anu Ojavee, Mati Raal, Toivo Raidmets, Kairi Rand, Anu Samarüütel, Juhan Sihver, Berit Teeäär, Teele-Reet Tõrs, Terje Ugandi