KOPLI SONAAT. VENE-BALTI LAEVATEHAS

II

Korrus

06.05. – 03.09.2017

Kopli – ehk kõige intrigeerivam linnaosa Tallinnas, mille vastuoluline maine ning minevik on sünnitanud palju linnalegende – näib seisvat oluliste muutuste lävel. Poolsaare tippu rajatud Vene-Balti laevatehase, ühe Tallinna võimsaima tööstusettevõtte asutamisest möödub tänavu 105 aastat. Näituse kuraatori, arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnul on sel puhul paslik vaadata ajas tagasi ning uurida, kuidas eestlased on sajandi jooksul püüdnud tsaariimpeeriumi mastaapse pärandiga hakkama saada: „Praegu pisut räämas ja väsinud ilmega, esmapilgul ehk ebaatraktiivses Koplis on tunda nii suure ajaloo puudutust kui ka aimata suurt väljakutset tulevikuks. See teeb Kopli põnevaks.”

Näitus käsitleb Vene-Balti laevatehase arhitektuuri, asumi kujunemist ja tähtsust meie linnaehituse ja tööstuspärandi ajaloos. Vene-Balti laevatehas alustas Tallinnas Koplis tegevust 1913. aastal. Tegemist on ühe kõige suurejoonelisema 20. sajandi alguse tööstuskompleksiga kogu Läänemere regioonis. Lisaks hiiglaslikele dokkidele ja laevaehitusbasseinidele ehitati hulk paekivist tootmishooneid, võimas juugendlike joontega peahoone ning rajati ulatuslik tehaseasula koos teenindusvõrguga. Kogu kompleksi projekteerimist juhtis kuulus Peterburi arhitekt, akadeemik Aleksandr Dmitrijev. Juba Eesti Vabariigi ajal tekkis probleem suurte tootmishoonete kasutamisega, tööliselamute alast püüti kaasaegset heakorrastatud rajooni luua, Kopli sai moodsa rahvamaja ning kooli. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on tehas jätkanud laevaremondiettevõttena. Kunagises peahoones asub nüüd Eesti Mereakadeemia. Endine tehaseasula ei ole enam ettevõttega seotud ning selle töölismajadest koosnev osa, mida tuntakse Kopli liinide nime all, on osutunud 1990. aastatest alates üheks kõige problemaatilisemaks piirkonnaks Tallinnas. Paljud tühjaks jäänud hooned on praeguseks maha põlenud või seisavad varemetes, tehaseasula algne, terviklikult planeeritud struktuur on suuresti hävimas.

Viimastel aastatel on Tallinna arengus toimunud mitmeid olulisi muutusi, endised tööstusalad ja puitrajoonid on saanud hinnatud elu- ja kaubanduspiirkondadeks ning on vaid aja küsimus, mil ehitusbuum Kalamajast Kopli poolsaarele jõuab. Näitus tutvustab Kopli tööstusalade potentsiaali muutuda kaasaegselt kujundatud elukeskkonnaks.

Näitusel eksponeeritakse unikaalseid arhiivijooniseid nii Eestist kui ka Peterburi arhiividest, samuti ulatuslikku ajaloolist fotomaterjali. Tänast Koplit, selle tööstust ja elamuid on näituse tarbeks fotografeerinud Martin Siplane.

Ekskursioonid näitusel:
Laupäeval 3. juunil kl 12 Jelena Rõbakova (vene keeles)
Laupäeval 10. juunil kl 12 Oliver Orro (eesti keeles)
Laupäeval 19. augustil kl 12 Jelena Rõbakova (vene keeles)

Kuraator: Oliver Orro
Näituse kujundus: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla (KUU arhitektid)
Graafiline kujundus: Triinu Silla
Kaasaegsed fotod: Martin Siplane

Täname: Aldo Mett, Kristo Kooskora, Robert Treufeldt, Roman Matkiewicz, Kalev Kiviste, BLRT Grupp, RT Grupp, Arhitektuuribüroo Apex, Professorite Küla Selts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Eesti Tuletõrjemuuseum, Meresõjaajaloo Keskarhiiv Peterburis, Venemaa Rahvusraamatukogu Peterburis, Peterburi Linna Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnaarhiiv, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakond, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Mereakadeemia

Näitust toetas: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium