Arhitektuurimuuseum mälestab omaaegset Tallinna peaarhitekti Dmitri Brunsi (1929-2020), kes polnud kunagi kitsi nii oma meenutusi kui ka väärtuslikku arhiivi jagama. Tema artiklitest ja mälestustest ilmus muuseumi väljaandena 2007. aastal raamat, muuseumile annetatud arhiivis leiduva valiku fotosid jagame aga nüüd. Need peaarhitekti tööhoos näitavad pildid 1960.-1970. aastatest on omamoodi tunnistused ajast, kui arhitektuur ja linnaehituse küsimused olid Tallinnas tunduvalt olulisemal kohal kui täna. Linna planeeriti suure joonega, aina võimsamaid perspektiive horisondil nähes, visioonid tulevikust pidid varjutama konarliku tegelikkuse. Peaarhitektina orkestreeris Bruns nii Tallinna ’mägede’ rajamist, kesklinna kõrghoonetega tihendamist ette nägevat eksperimentaalprojekti (1968, jäi toona paberile) kui ka kümnete olümpiaehitiste rajamist 1980. aastaks – kogu linna kiirkorras moderniseerinud ettevõtmine, mille üle Bruns oli õigusega uhke. Võib liialdamata väita, et Brunsi süda kuulus Tallinnale – lõpetades 1980. aastal 20 aastat kestnud peaarhitekti töö pühendas ta järgmise kümnendi Tallinna 20. sajandi linnaplaneerimise ajaloo uurimisele. Selle tulemusena uue ajastu lävel 1993 ilmunud „Tallinn. Linnaehituslik kujunemine“ on osaliselt ka Brunsi enda aja kroonika – aja, mil linna planeeriti nagu ei iial enne ega pärast.
Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns kultuurikeskuse maketi juures. Autor Karl Oras
Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns juhatamas arhitektuurinõukogu. Autor Valdur Vahi
Dmitri Brunsi portree, 1960. aastad. Eesti Arhitektuurimuuseum
Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns kesklinna eksperimentaalprojekti maketi juures. Eesti Arhitektuurimuuseum
Dmitri Bruns tõstetud käega seletamas Tallinna generaalplaani juures, poolportree. Eesti Arhitektuurimuuseum
