 Eesti Arhitektuurimuuseumi lasteaianäitus „Kes aias, kes aias? Moodsad lasteaiad“ on sel suvel Pärnu muuseumis, „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolid“ aga Hiiumaa ametikoolis Suuremõisas.
Pärnu Muuseumis avaneb suveks kaks lasteaia näitust, muuseumi oma näitus tähistab lasteaiahariduse sajandit ja teeb kummarduse koolieelse pedagoogika pioneeridele, kelle entusiasm pani aluse lasteaedade võrgu sihikindlale väljaarendamisele Pärnu linnas.
Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Kes aias, kes aias? Moodsad lasteaiad“ aitab seal kõrval leida vastust küsimusele milline on lapse jaoks hea ruum, selgitab näituse kuraator Sandra Mälk. Näitusel tutvustatud lasteaiahooned, teiste seas mitu Pärnu lasteaiahoonet ja Pärnuski kasutatud lasteaia tüüpprojekti, annavad sissevaate ligikaudu sajandi jooksul ehitatud moodsatesse lasteaedadesse. Inspireerivas lasteaias, nagu neid rajatakse tänapäeval üha enam, on tähelepanu lapse kogemusel ruumist. Keskmes on lapse tunne, et ruum pakub talle avastamisrõõmu, reageerib tema tegevusele ja on turvaline. Parima lasteaia ruumi kvaliteedi saavutamiseks sel sajandil on korraldatud edukad arhitektuurivõistlused. Aina sagedamini kaasavad tellija ja arhitektid lasteaia loomisse ka pedagoogid ja liikumisspetsialistid.
Lisaks näitusele tasub uurida eesti- ja ingliskeelset kataloogi (tekstid Kadri Klementi, Sandra Mälk, Sandra Nuut, Ivi-Els Schneider, Mare Torm, Anna-Liisa Unt).
***
Eesti Arhitektuurimuuseumi üks edukamaid rändnäitusi on „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolid“, mis jaanipäevajärgselt on vaadata Suuremõisa mõisakoolis ehk Hiiumaa Ametikoolis.
Vabadussõjajärgses Eestis tehtud maareformi otsustajate ettenägelikkust tuleb kiita, selgitas Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi (2011-2014) juht, muinsuskaitsja Riin Alatalu. Suur osa meie päevini säilinud mõisahooned on need, mis said maareformi järel endale uue kasutuse. Eesti mõisakoolide asutamine ongi 1919. aasta maareformi tulemus, uhked suured mõisahooned said väärika kasutuse ja õpetajad-õpilased hariduse omandamiseks valgusküllase keskkonna. Mõisakoolid on erilised õpikeskkonnad tänapäevalgi ning toetavad väärtuspõhist haridust.
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendatud EMP mõisakoolide programm on hea näide sellest, kuidas kultuuripärandit korrastades saame nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonna elu paremaks muuta. „Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad piirkonna-tunnet, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti,“ ütles Alatalu.
Pille Epneri ja Riin Alatalu kureeritud näitus valmis mõisakoolide programmi lõpetuseks 2015. aastal ja on ringelnud nii Eesti koolides, Brüsseli Eesti koolis, Oslo raekojas ning ligi paarikümnes Läti mõisas.
Eestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, milles kool on tegutsenud 300 mõisas ja nüüd tegutseb 68 mõisakooli. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga.
Lisainfo:
Sandra Mälk, Arhitektuurimuuseumi teadur-põhikogu hoidja, sandra.malk@arhitektuurimuuseum.ee
Riin Alatalu, Mõisakoolide Ühenduse juhatuse liige, riin.alatalu@gmail.com, www.moisakoolid.ee |
