Fotol: Suvitajad Nõukogude Liidu esimeses autoturistidele ehitatud kämpingus Rannamõisas (hävinud). Arhitektid Ülo Stöör ja Arpad Andreller, 1965–1966. Eesti Rahva Muuseum
Sel laupäeval, 17. oktoobril kell 14 toimub kuraatorituur Epp Lankotsiga näitusel „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“, mis annab esmakordselt ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Suvilast või puhkebaasist sai oluline tahk nõukogude aja elukorralduses.
Tuuril osalemine muuseumipiletiga.
Massipuhkuse teke sellisena, nagu me seda tänapäeval teame, on seotud eelkõige Teise maailmasõja järgse heaoluühiskonna ülesehitamisega, mil puhkuse veetmine väljaspool kodu muutus laialt kättesaadavaks. Nõukogude Liidu tingimustes tähendas see riiklikult organiseeritud võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkeasutuste võrgu rajamist kui osa kommunistlikust õnnelubadusest. Ehkki puhata ihaldati kõige rohkem kuurortlinnade sanatooriumites ja need on puhkeehitistest seni enim arhitektuuriajaloolaste tähelepanu pälvinud, ehitati nõukogude ajal Eestis massiliselt isiklikke suvilaid ja asutuste puhkebaase, samuti kämpinguid ja telkimislaagreid, turismibaase ning lastele pioneerilaagreid.
Näitus on külastajaile avatud 29. novembrini.
Näitust saadab mahukas raamat (nii eesti- kui ingliskeelne).
Kuraatorid: Epp Lankots, Triin Ojari
Näituse kujundajad: Silver Liiberg, Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör (Öö-Öö arhitektid)
Graafiline kujundaja: Laura Pappa
Video: Mart Taniel
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ernst Kesa fond, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Näituse avamine. Foto Evert Palmets
