Arhitektuurimuuseum lisab alates 2022. aastast oma piletivalikute sekka ka personaalse aastapileti. Pilet kehtib selle ostmise päevast üks aasta ja on nimeline. Pilet maksab 25 eurot. Sellega saab külastada muuseumi kasvõi iga päev, lisaks pakume 5% soodustust muusemi oma trükistelt ja meenetelt. Aastapilet sobib hästi jõulukingiks igale arhitektuurihuvilisele, osta saab nii muuseumi kassast kui meie e-poest.
Muuseumis ootab aastas lisaks püsinäitustele „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri“ ja „Uuri ruumi!“ 3–4 vahetuvat näitust suures saalis ja galeriikorrusel. 2022. aasta programmi kõrghetkedeks on jaanuaris avanev Taavi Tulevi ja Ekke Västriku autorinäitus HELI. MÜRA. RUUM, suvine suurnäitus kadunud linnavaadetest Aare Olanderi kogust, galeriinäitus büroo Siim&Kreis loomingust ning sügisel avanev Tallinna Arhitektuuribiennaali peanäitus.
Muusikute Taavi Tulevi ja Ekke Västriku autorinäitus HELI. MÜRA. RUUM tutvustab heli ja arhitektuuri vahelisi seoseid spetsiaalselt Rotermanni soolalao saali loodava akustilise keskkonna abil. Kogemuspõhine näitus käsitleb heli fenomeni kui loomulikku osa inimese elukeskkonnast. Näituse mõtteline raskuskese on linnaruumihelidel ning toob ilmsiks heliga seotud seigad, mida inimene ei pruugi ümbritsevas keskkonnas tavaolukorras märgatagi. Ometi mõjutavad need vahetult tema heaolu ja ruumikogemust. Milline on helikeskkond, kus inimesel on hea olla? Kuidas saab seda mõjutada ja parandada? Mis muutuks linlaste elus, kui ümbritsev helikeskkond oleks senisest paremini läbi mõeldud? Näitus on avatud 14. jaanuarist kuni 27. märtsini 2022.
Seejärel saab muuseumi suures saalis näha ajaloohuvilise ja fotokollektsionääri Aare Olanderi koostatud väljapanekut kadunud vaadetega Pärnu, Tartu ja Tallinna kesklinnadest. 20. sajandi algupoolelt pärinevad fotod kõigile tuntud kohtadest on kõrvutatud pildistustega tänasest päevast, meenutades nii linnakeskuste kiiret arengut kui ka ajas muutunud ehituspilti ning kunagi seal asunud hooneid. Näitust täiendavad linnade keskosade õhuvaated ning selgitused, milliseid suuremaid muutusi sõjad ja ehitustööd on neid paigus kaasa toonud. Aare Olander on hinnatud autor, kelle koostamisel on ilmunud populaarne raamatusari Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Valga ja mitme teise linna ning piirkonna kadunud vaadetega. Näitus jääb avatuks 28. augustini.
Aprillis avaneb arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel näitus arhitektide Andres Siimu, Hanno Kreisi ja Kristel Ausingu loomingust. Büroo Siim & Kreis sai kiirelt edukaks ning noortest arhitektidest oma põlvkonna legendid. Tänaseks meie seast lahkunud Hanno Kreis ja Andres Siim kuulusid 1980. aastate lõpul karjääri alustanud eesti arhitektide põnevamate esindajate hulka, kelle töödest saab näituselt ja seda saatvast kataloogist esimest korda põhjalikuma ülevaate. Näitus jääb avatuks 28. augustini.
Septembri esimene nädalal täidab linna Tallinna Arhitektuuribiennaali avasündmustega. Arhitektide Lydia Kallipoliti, Areti Markopoulou ja kaasautorina Ivan Sergejevi kureeritav biennaal kannab pealkirja „Söödav; Ehk arhitektuurne ainevahetus“ (Edible; Or, The Architecture of Metabolism). Biennaal tõmbab paralleele loodusest tuntud ainevahetuse ja linnade ning hoonete vahele. Arhitektuurimuuseumi saalis toimuval näitusel vaadeldakse lähemalt ringmajanduse loogikat ning viise, kuidas see kandub omakorda disaini, arhitektuuri ja linnaehituse valdkondadesse. Muu hulgas räägitakse vajadusest paigutada tootmine ümber linnade keskele ning taasleiutada uusi tarbimis- ja asustusmudeleid, uuritakse kohaliku tootmise ja isevarustatuse arhitektuuristrateegiaid. Näitus on avatud 8. septembrist kuni 20. novembrini.
