Arhitektuurifotograafi Martin Siplase personaalnäitus „Talling“

15. detsembrist 2022 näeb Rotermanni soolalao galeriikorrusel arhitektuurifotograafi Martin Siplase personaalnäitust „Talling“. Selle uudissõnaga kutsub ta nägema tuttavaid linnavaateid ja ehitisi, kus peamotiiviks on linnaruumiline ajutisus: majad oma nõrkusmomentidel, tellinguisse pakituina ja pooleli, hetkedel, mil linlane neile kuigi palju tähelepanu ei pööra.

Fotograafi enda sõnul on tellingute ajutine monumentaalsus ja betoonpostide skulpturaalne vorm ning seda kõike peegeldav sentimeetrine veekiht paljal betoonpõrandal, millel ehitaja silkab nagu Jeesus üle vee, ülimalt paeluv ja fotogeeniline vaatepilt.

Tellingutes linna ehk Tallingi seeria on valminud viimase paari aasta jooksul ning tegeleb rütmide ja mustrite, ootamatute vormide, ruumilise sügavuse ning autori omapoolsete täienduste abil ka (absurdi)huumori ja metafüüsikaga. See on omamoodi kriitiline kommentaar pealinna uue arhitektuuri üheülbalisusele, üleskutse märgata linnaruumi kaduvust ning ühtlasi ood ajaloole.
Pildivalikust valikut näeb siit.

2. aprillini 2023 avatud näitus on Siplase teine isikunäitus. Tallinna ehituspärandit temale omaselt optimistlikus meeleolus dekonstrueerinud debüütnäitus “Abstract City” toimus tänavu kevadel Tallinnas fotogaleriis Positiiv.

Martin Siplane (1985) on fotograaf, kelle põhitöö Eesti Vabaõhumuuseumi Ennistuskoja Kanut fotograafina on jäädvustada eri ajastute hävinemisohus arhitektuuri. Ta on arhitektuurifotograafia üks otsingulisemaid esindajaid Eestis, kelle jaoks meid ümbritsev linnaruum ja traditsiooniline arhitektuurifoto on üha enam muutumas hüppelauaks millelegi enamale. Arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul on Siplane ka viljakas hoonete jäädvustaja, kelle fotosid arhitektuurijalooliselt olulistest objektidest leiab arvukalt nii erialaväljaannetest kui ka arhitektuurimuuseumi fotokogust.

Martin Siplane tutvustab oma näitust muuseumikülastajaile ise kahel laupäeval – jaanuaris ja veebruaris.

Näituse graafiline kujundaja on Kristo Kooskora, näitust saatva essee kirjutas Kaarel Künnap. Näitust toetas Kultuurkapital.