Arhitekt Ernst Gustav Kühnert

10.02. – 11.04.2010

Ernst Gustav Kühnert (1885–1961) oli silmapaistvamaid baltisaksa arhitekte. Lisaks uute hoonete
projekteerimisele tegeles ta aktiivselt Tallinna vanalinna ehitiste renoveerimise ning arhitektuurist
kirjutamisega. Ernst Gustav Kühnerti isa Heinrich Kühnert (1848–1904) oli Tallinna metsaülem, kes istutas oma
avarasse aeda Süda tänava alguses Tallinna kultuurilukku põlistunud hõlmikpuu.

Varasemates ehitistes on tunda Kühnerti kiindumus tollal moodsasse neobiedermeierisse ning neobarokki:
Süda 3 ja 3a (1914), Hans Vinnali kaubamaja Tatari 1 (1921), Eestimaa Kinnitus Aktsiaseltsi maja
Pikk 4/6/8 (1920–21) jt. Vanalinna esimesi ümberehitusi oli Olevi gildi hoone (Pikk 24/26) renoveerimine (1921–1922). Kühnert on restaureerinud vanu ning projekteerinud uusi kirikuid (Kunda, Paide Püha Risti Saksa koguduse kirik jt.) Koos Robert Natusega valmis tal aastatel 1924–25 Merivälja aedlinna planeering, 1926–1927
Nõmme laiendusplaan ning 1932. aastal Klooga aedlinna plaan. 1930. aastate alguses katsetas
Kühnert funktsionalismiga, mille parimaks  tõenduseks on Rakvere saksa koolimaja (1931, nüüd polikliinik).

1939. aasta Umsiedlung’iga läks Kühnert Saksamaale, kuid 1941. aastal suunati ta Tallinna tagasi
juhtima Saksa Ida-alade Tehnika Keskametile allunud Tallinna Tehnilise Peaameti ehitusosakonda.
Kühnert oli NSDAP liige, viitseveltveebel. Pärast sõda pühendus ta kujutavale kunstile.
Ernst Kühnert suri Lübeckis 14. septembril 1961. aastal. Tema poeg Wilhelm Kühnert on kinkinud
Eesti Arhitektuurimuuseumile ühe tema joonistuse ning perekonnafotosid.
Näitusel esitatud originaalprojektid on laenutatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiivist.

Karin Hallas-Murula
Näituse kuraator