Face-to-face: Balti börsihoone lugu

II

Floor

06.05. – 05.06.2016

Arhitektuuribüroo Salto arhitektide Maarja Kase ja Ralf Lõokese ning kunstnik Neeme Külma mastaapne kineetiline ruumiinstallatsioon tutvustab lugu majast, mis on oma kohast ilma jäetud.

Laevandusbörsi Baltic Exchange ehk Balti Börsi ajalugu ulatub enam kui 250 aasta taha. Londoni kesklinna 1903. aastal ehitatud klassitsistlikku börsihoonet (arhitektuuribüroo Smith ja Wimble) on nimetatud üheks kuningas Edward VII aja arhitektuuri kaunimaks näiteks. Veidi enam kui 100 aastat peale ehitamist kutsutakse sama hoonet Eesti meedias „tulnukmajaks”, mis otsib kodu Tallinnas.

1992. aastal sai börsihoone Iiri Vabariikliku Armee (IRA) pommirünnakus rängalt kahjustada. Terroriakti järel võeti maja kivihaaval lahti, väärtuslikud osad nummerdati ja ladustati kavatsusega maja ajaloolisel kujul taastada. Sellele vaatamata kerkis samale kohale hoopis uus maja – täna Londoni üheks maamärgiks kujunenud 41-korruseline büroohoone „Kurk” (Gherkin, arhitektuuribüroo Norman Foster).

Ajalooline hoone kaotas krundi ja seeläbi ka konteksti – olulise osa oma ruumilisest identiteedist. Maja hakkas ühest kohast teise rändama, ületama pikki vahemaid, otsima uut tähendust ja keskkonda, kuhu sobituda. Vähe jäi puudu, et börsihoone oleks leidnud uue kodu New Yorgis Long Islandil või Londoni Battersea arenduses. Lahtivõetud osade kaminateks müümisest ja lõplikust hävingust päästsid hoone ootamatult Eesti ettevõtjad. Hiiglaslik saadetis – 50 nummerdatud konteinerit treppide, marmorsammaste, puitpaneelidega telefonikabiinide, kipsist merekoletiste ja teiste detailidega – jõudis Eestisse 2007. aastal. Kohe kerkis ka küsimus – millisesse keskkonda uustulnuk kõige paremini sulanduks ja kuidas teda uude ühiskonda integreerida?

Balti börsihoonele on püütud Eestis anda uut elu ja sobitada maja fassaadi paljude uute kinnisvaraarendustega. Esile on kerkinud erisugused ootused ja vastuolud, mille tõttu on fassaadi fragmendid oodanud oma aega Paldiskis merekonteinerites ligi kümme aastat.

Eesti Arhitektuurimuuseumis toimuval näitusel saab Eesti avalikkuses vastakaid arvamusi põhjustanud börsihoone fragmente esmakordselt elusuuruses näha. Külastajatel avaneb võimalus seista silmast silma ajaloolise maja frontooniga, mille meelevaldse liigutamisega on tegelenud nii terroristid, ärimehed kui nüüd ka arhitektid ja kunstnikud. Näitusel saab maja tükki oma tahtele allutada igaüks, kes soovib.

Varemgi kohaspetsiifika teemaga tegelenud autoreid intrigeeris ebatavalise saatusega maja ja sellest irdunud osade lugu. Vähe on hooneid, mille konteksti on nii mitmel korral muudetud. Lisaks füüsilisele liigutamisele on valminud lugematul arvul projekte, visioone ja mõtteavaldusi sellest, kuidas ja kuhu hoonet paigutada. Mis saab majast, mis kaotab oma algse koha? Kuidas luuakse seoseid uue keskkonnaga? Kes otsustab arhitektuuriobjekti väärtuse üle? Mis väärtust kannab maja päästmine? Kuidas kujuneb emotsionaalne side arhitektuurisümbolitega ja mis rolli nad mängivad mõjutusvahenditena ühiskonnas ja poliitilises elus?

Lugu kiht-kihilt lahti harutades paelusid installatsiooni autoreid aina uued teemaarendused. Vahel kõnetab üksik detail rohkem kui maja tervikuna. Üks fragment võib kujuneda üle ootuste kaalukaks sümboliks, mis suudab kallutada nii ühiskondlikke kui ka poliitilisi otsustusprotsesse.

Arhitektuurimuuseumi näitus kompab piire, avardades arhitektuuri näitamise vahendeid ja selle mõistmise viise. Ühest küljest pakub näitus uuenduslikku ja isiklikku ruumi kogemise emotsiooni, teisalt tõstatab rea kriitilisi küsimusi muuseumi keskkonna ja arhitektuurinäituse tavapärase formaadi kohta. Muuseumi jaoks annab see eelkõige võimaluse luua tänast arhitektuurihuvilist külastajat kõnetavat uut väärtust.

Näitusega koos on ilmumas põhjalik kataloog, kus börsihoone saatust ja muutlikku konteksti avatakse nii sõnas kui pildis. Kataloogi jaoks valminud pildistused tegi Anu Vahtra ja graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Kataloogi annab välja Eesti Arhitektuurimuuseum koostöös kirjastusega Lugemik.

***

FACE-TO-FACE: Balti börsihoone lugu

6. mai – 5. juuni 2016

Autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke (Salto arhitektid) &  Neeme Külm Näituse teostus: Valge Kuup (Kaarel Eelma, Villem Säre),  Dénes Farkas, Tõnu Narro, Margus Passer,  Mihkel Säre, Raivo Väliste, HN Steel, Tehnolabor

Korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum

Projekti meeskond: Kadri Kütt, Carl-Dag Lige, Triin Ojari,  Indrek Sirkel, Anu Vahtra

Täname: Aleksandra Azova, Neil Bingham, Heiti Hääl,  Anne Lass, Margot Paali, Mehis Rump, Silvia Ränd, Ants Teppe, Kersti Väinsalu. Toetaja Eesti Kultuurkapital

***

2004. aastal asutatud Salto arhitektuuribüroo huvitub oma tegevuses arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja kunsti kokkupuutealast. Kaaluka osa 2004. aastal asutatud Salto arhitektuuribüroo arhitektuuriloomingust moodustavad ühiskondlikud hooned – Viljandi riigigümnaasium, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Maanteemuuseum jt. Salto installatiivsetest kunstiprojektidest on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud näiteks Eesti ekspositsioon „Gaasitoru” Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (koos Ingrid Ruudi ja Neeme Külmaga, 2008), Euroopa Kultuuripealinna projektiks Tallinna loodud ajutine NO99 Põhuteater (2011), Venemaa maastikuarhitektuuri festivalile rajatud batuudist installatsioon „Fast Track” (2012) jne. Kunstnik Neeme Külm on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) üks asutajatest ja juhatuse liikmetest. Tema kunstiloomingule on iseloomulikud teostuselt mahukad ja visuaalselt minimalistlikud ruumiinstallatsioonid.

Kunstnik Neeme Külm on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi üks asutajatest ja juhatuse liikmetest. Tema kunstiloomingule on iseloomulikud teostuselt mahukad ja visuaalselt minimalistlikud ruumiinstallatsioonid. Külm on loonud monumentaalseid installatsioone grupinäitustel Eestis ja välismaal, sealhulgas mainitud „Gaasitoru”. Isikunäitustest saab esile tuua „kui” (Hobusepea galerii, 2004), „Purskkaev” (Draakoni galerii, 2006), „ideaalne.totaalne” koos Dénes Farkasega (Tallinna Linnagalerii, 2007), „Homne on täna” (Draakoni galerii, 2010), „3 merd” koos Dénes Farkasega (Labori galerii Budapestis, 2011) ja “Pinnavirvendus” (Hobusepea galerii, 2014. Lisaks on Külm osalenud arvukatel grupinäitustel ja loonud näituste kujundusi.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

 

Installatsioon arhitektuurimuuseumis_1. Foto_Anu Vahtra
Foto: Anu Vahtra, 2016