Heimtali Põhikool avab oma 199. sünnipäeval näituse „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolid“

0

Korrus

03.12. – 03.12.2020

Näitus Heimtali mõisakoolis. Foto: Urve Mukk

Tänasest on Viljandimaal Heimtali koolis mõisahoone verandal ja ringtalli keskele ehitatud spordihoone koridoriseintel vaatamiseks seatud Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös valminud (ränd)näitus „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolid“.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel rakendatud Euroopa Majanduspiirkonna mõisakoolide programmi (2011-2014) lõpetuseks (2015) Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus on seni ringelnud nii Eesti koolides, Brüsseli Eesti koolis, Oslo raekojas ning ligi paarikümnes Läti mõisas. See on üks Arhitektuurimuuseumi edukamaid rändnäituseid.

Heimtali kool saab tänavu 199 aastaseks, sünnipäevaks peetakse 10. novembrit 1821. Mõisas tegutseb kool alates 1932. aastast, seega 88 aastat, ütles Heimtali kooli õppealajuhataja Urve Mukk. Viimased kümme aastat on kool saanud töötada kaasaegseks kooliks renoveeritud mõisa härrastemajas, lisab ta.

Heimtali kool on suurepärane sümbioos ajaloolisest ja kaasaegsest arhitektuursest keskkonnast. Lisaks hästi korrastatud ajaloolistele hoonetele, unikaalsetele leidudele mõisa talveaia näol jne, on kool tuntud ja arhitekt Peep Jänese oskuslikult ringtalli varemetesse mahutatud kaasaegse spordisaaliga. Heimtali moisakool, selle opilased ja opetajad on aktiivsed osalejad moisakoolide ühistegevustes.

Mõisakoolide asutamine on 1919. aasta maareformi tulemus – mõisahooned said väärikad kasutajad ning õpetajad-õpilased hariduse omandamiseks valgusküllase keskkonna. Vabadussõjajärgses Eestis tehtud maareformi otsustajate ettenägelikkust tuleb kiita, selgitas EMP mõisakoolide programmi juht, muinsuskaitsja Riin Alatalu.

Mõisakoolid on ka tänapäeval erilised õpikeskkonnad ning toetavad väärtuspõhist haridust. Mõisakoolide programmi toel sai kultuuripärandit korrastades nii kultuuri-, haridus-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonna elu paremaks muuta. „Mõisakoolid väärtustavad Eesti kooli, tugevdavad oma piirkonna identiteeti, toetavad elu maal ja loovad uusi töökohti,“ ütles Alatalu.

Eestis on säilinud ligi 500 mõisa peahoonet, kool on tegutsenud 300 mõisas ja nüüd tegutseb 68 mõisakooli. Alates 2000. aastate algusest on Eesti riigi, Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi abiga toetatud kümnete mõisakoolide restaureerimis- ja ehitustöid ning arendustegevusi kokku rohkem kui 18 miljoni euroga.

Loe lähemalt mõisakoolide kohta mõisakoolide kodulehelt www.moisakoolid.ee. Eesti Arhitektuurimuuseumi haridusprogrammide valikus on ka Mõisahariduse programm: https://arhitektuurimuuseum.ee/haridus/oppematerjalid/moisaharidus/.