Näitus „Mõisast kooliks. Mõisakool kui pärandi hoidja“ avatakse 3. detsembril kell 17.00 Kohila vallamajas
Näitus annab rikkaliku ajaloolise materjali abil edasi siinsete mõisate lugu – milline nägi välja mõisaelu 20. sajandi alguses, kuhu see kadus ja kuidas sajad tühjaks jäänud mõisahooned hiljem unikaalse õpikeskkonnaga koolideks muudeti. „Mõisast kooliks. Mõisakool kui pärandi hoidja“ on pühendatud muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi algatatud mõisakoolide restaureerimise programmile ja meie silmapaistvatele mõisakoolidele. Mõisakooli kui unikaalse nähtuse tekkepõhjused on tihedalt seotud Eesti ajalooga: 1919. aasta maareformi käigus sundvõõrandatud mõisatest anti riigi otsusel ligi kolmsada koolide käsutusse. Lapsed said paremad õpitingimused, rikkalik mõisapärand aga võimaluse uueks eluringiks. Härrasrahvalt ära võetud eluhooned kohandati järgnenud aastakümnetel hoogsalt uutele vajadustele vastavaks: seinad krohviti üle ja võõbati heledaks, ballisaalidesse riputati korvpallirõngad, mõnel pool lisati hooneile juurdeehitisi.
Tänapäeval tegutseb Eesti mõisates ligi 70 kooli, mis hoiavad väärikat mõisapärandit au sees ka õppetöös. Riiklikule mõisakoolide programmile on suurima toetuse andnud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kultuuripärandi korrastamise programm, mille abil on aastail 2004–2015 korda tehtud 14 mõisahoonet ja ellu viidud sama palju arendusprojekte.
