Näitus „Sibulkuplid maastikul. Eesti õigeusu kirikud, kabelid ja palvemajad” Pihkvas

01.05. – 07.06.2015

Asukoht: Pihkva

2011. aastal Arhitektuurimuuseumis valminud näitus Eesti õigeusu kirikutest on peale edukat esinemist Peterburis Petropavlovki kindluses ja Petseris endises Kaitseliidu majas suundunud Pihkva Kremlisse, kus see jääb avatuks 7. juunini. Näituse avamisel olid kohal Eesti konsul Sven Suursaar, kohaliku muuseumi direktor ning etnoloog ja usundiajaloolane Jaanus Plaat.

Kuplilised õigeusu kirikud kerkivad Eesti maastikel õige ootamatutes kohtades. Piirkondades, kus õigeusk enam levis,  mõjuvad nad loomulikumalt ja orgaanilisemalt ning on tänagi paremini hoitud ja hoolitsetud (Setomaa, Peipsi veer, Ida-Virumaa, Lääne-Eesti saared), samas on kümned Eesti pühakojad rohkem või vähem varemeteks muutumas. Eestlased kandideerivad Euroopa kõige vähem religioosse rahva tiitlile. Eks peegeldu see ka meie paljude  pühakodade tänasel palgel.  Eriti õnnetus seisus kipuvad olema just õigeusu kirikud. Sageli silmini võsas,  on nad kogukonna poolt unustatud ja leiavad tähelepanu vaid üksikute ajaloo- ja arhitektuurifriikide poolt, kuigi vääriksid enamat.

Sellele vastukaaluks on säravad ja sätendavad linnakirikud. Kirkad värvid, kullatud ikonostaas ja viirukilõhn tekitavad meeleolu, tõmbavad ligi nii linnaelanikku kui turisti. See on õigeusu esinduslikum pool. Kuid kindlasti on jumal samavõrd kohal ka palju kasinamates kogudusekirikutes ning lihtsates talupoeglikes puidust pühakodades, kus tumedate palkseinte ja  tagasihoidlike ikoonide vahel teda aastasadu teenitud on, ja kus ikoonide paatina ning tuhmunud hõbe pakuvad ehk vahetumatki kontakti. Ka religioosse ruumi hääbumine, mida me näeme mitmetes unustuse hõlma vajunud pühakodades, on omamoodi sakraalne kogemus.

Kuigi tekstides keskendub näitus eelkõige õigeusu arhitektuurile ja selle taustsüsteemile õigeusu kiriku ajaloo näol, on selle keskmes olevad Arne Maasiku fotod  hoopis mitmetahulisemad. Need peegeldavad selle hooneliigi mitmekesisust, aga pakuvad ka ausat ja ilustamata sissevaadet meie õigeusu sakraalehitiste tänasesse olukorda.  Ja ehk loovad ka pinnast aruteludeks, milline võiks olla nende homne päev.

Näitus on valminud Eesti Teadusfondi ja Eesti Kunstiakadeemia Rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadusprojekti „Õigeusu ja vanausu sakraalehitised Eestis“ raames kogutud materjalide põhjal.

Näituse koostasid: Jaanus Plaat, Leele Välja
Fotod: Arne Maasik
Kujundaja: Marge Pervik-Kaal
Näitust on toetanud Eesti  Kultuurikapital ja Eesti Kunstiakadeemia

 

p o

Fotod: Leele Välja

    Muuseum on avatud:
    T – P 11:00 – 18:00
    E suletud

    29. ja 31. märtsil on muuseum suletud!

    Liitu meililistiga

  • Rotermanni soolaladu

    icon-youtubeicon-instagramF

    covid safe logo