Sildi arhiiv: 1930ndad

Konstruktsioonijoonis

Ernst Kesa, 1932. EAM 12.2.6

Ernst Kesa õpingud jätkusid Tšehhimaal Brno saksa Tehnikaülikoolis. Arhitektuuriosakonna üliõpilaselt nõuti oskust lahendada erinevaid konstruktsiooniülesandeid ja neid esinduslikult vormistada. Aksonomeetrilises vaates joonis kujutab akna ja ukse läbilõiget. Joonis avaldab maja kohta muudki: krohvitud seina taga on telliskivid, kaarvõlvidega kelder on toestatud metalltaladega, vahelagesid soojustab liivakiht jne. Akvarellidega koloreeritud mustal tušijoonistusel on õnnestunud edasi anda materjali ehedust, näiteks põletatud telliste naturaalset tooni. Arhitekt Ernst Kesa kinkis oma õpilastööd ja tööalase arhiivi muuseumile 1992. aastal. Tekst: Sandra Mälk


Veel: , ,



Taevaskoja luutuberkuloosi sanatooriumi võistlustöö

August Volberg, Edgar Velbri, 1935. EAM 31.1.66

Sanatooriumid olid osa tervislikkusele suunatud eluhoiakust, mida hakati 1930. aastatel järjekindlalt propageerima. Tähelepanu orbiiti kerkisid ka puutumatud looduskeskkonnad, mis võeti 1935. aastal kaitse alla. Üks neist oli Põlvamaal asuv Taevaskoda. Samal aastal peetud arhitektuurivõistlusel otsiti keskkonda sobivat sanatooriumihoonet ning esikoha pälvis tuntud arhitektide tandem. Tugevad varjud ja range joon tušijoonistuses viitab tehnitsistlikule mõjule arhitektide loomingus. Hoone kavandati 90 haigele ja seal asus ka kopsuhaigete laste vabaõhukool. Joonise koos teiste August Volbergi töödega kinkis muuseumile 2001. aastal arhitekt Heili Volberg. Tekst: Sandra Mälk


Veel: , , ,



Tartu pangahoone illumineerimise kavand

Aarne Mõttus (kavand), Arnold Matteus, Karl Burman, 1938. EAM 2.3.49

Tartlased nimetasid 1936. aastal üheks väärikamaks uusehitiseks Eesti Panga Tartu osakonna hoone, mille olid projekteerinud Arnold Matteus ja Karl Burman. Hoone esindusliku fassaadi muudavad kunstiliseks tervikuks ümarniššidesse paigutatud kujur Juhan Raudsepa pronksskulptuurid. Polnud juhus, et Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul kaunistatavate avalike hoonete hulka valiti ka see pangamaja. Väljakule vaatava fassaadi valgustusprojekti valmistas graafik ja lavastuskunstnik Aarne Mõttus. Joonise annetas restaureerimisfirma Pindisain Ehitus muuseumile 2001. aastal. Tekst: Sandra Mälk


Veel: ,



Soomes ehituspraktikal

Ott Puuraid, Salme Vahter-Liiver, 1932.

Silmapaistvate arhitektuuri üliõpilastena suunati Salme Vahter-Liiver ja Ott Puuraid 1932. aastal Soome ehituspraktikale. Praktika Paimio sanatooriumi (Alvar Aalto, 1933) juures seisnes peamiselt müürsepatöödes. Kokkupuude ühe tuntuima funktsionalistliku hoone ehitusega andis tunda õpilaste minimalistliku käekirjaga lõputöödes. Eesti ühe esimese naisarhitekti Salme Vahter-Liiveri (1909–1995) diplomitöö teema oli Emade ja Rinnalaste Kodu Kosele, millega ta kaitses Tallinna Tehnikumis arhitekti kraadi (1934). Hiljem on Liiver projekteerinud tööstushooneid, ent peamiselt orienteerunud maakauplustele. Hilisem pikaaegne Viljandi linnaarhitekt Ott Puuraid (1904–1986) kavandas lõputööks modernistliku Pauluse kiriku Tallinnasse Politseiparki. Salme Johanna Vahter-Liiveri õpinguaegsed fotod pärinevad Tiia Liiverilt. Tekst: Sandra Mälk

 

 


Veel: , , ,



Johannes Orro elamu Tallinnas Raudtee tänavas

Edgar Velbri, 1932. EAM 14.1.46

Hoogsalt kasvav Nõmme oli muutunud suvitusalevist linnaks (linnaõigused 1926–1940, pärast mida liideti Tallinnaga), kui majori auastmega kohvikupidaja Johannes Orro oma uue maja projekti 1932. aastal linnavalitsusele esitama läks. Kivimäe asumisse rajatava elamu esimesele korrusele oli väikeäride ajastule omaselt ette nähtud pagaritöökoda, millele võis edu ennustada juba sellest, et see paiknes raudteejaama vahetus läheduses. Hoone projekti koostas Tallinna Tehnikumis õppinud noor arhitekt Edgar Velbri, kes nähtavasti Eesti Rahva Muuseumi suviste praktikate kaudu, kus mõõdistati Eesti taluhooneid, arhailisest arhitektuurist innustus. Eesti taluarhitektuurile iseomane kõrge kelpkatus, romantilised aknaluugikesed ja püstvooder kandusid arhitekti edasisse käekirja. Lisades sellele hea ruumiplaneeringu lahendamisoskuse, tõusis ta rahva seas erilisse soosingusse, misjärel sedasorti õdusaid hooneid Velbri majadeks hakati nimetama. Kalkapaberile tušiga vormistatud üheleheline joonis on tüüpiline 1930. aastate elamuprojekt, mis koos seletuskirjaga linnavalitsusele kooskõlastamiseks esitati. Joonise annetas muuseumi kogusse 1993. aastal Teno Velbri, kes andis üle oma isa Edgar Velbri arhiivi. Tekst: Sandra Mälk


Veel: , , ,