(H)ARUTUS: Arhitekti õigus
Arhitektile, sisearhitektile ja maastikuarhitektile tekivad teost luues autoriõigused, millega on kaitstud kõik projekti etapid alates eskiisist kuni valmis hooneni. Millised probleemid võivad kerkida, kui tellija soovib hoonet muuta või juurde ehitada? Mis juhtub siis, kui maja ähvardab lammutamine? Viimasel ajal on avalikkuses taas avatud Linnahalli kaasus. Mil määral mängib siin rolli arhitekti õigus oma loodule?
Lisaks omanikuhuvidele seisavad arhitektid vastamisi autorsuse tunnustamisega. Kui arhitekti varalised õigused on üle antavad, siis isiklikud õigused mitte. See tähendab, et arhitekti, sisearhitekti ja maastikuarhitekti peab alati märkima teose autorina, kuid selle reegli vastu eksitakse, eriti tihti just meediakanalites. Kuidas toimida, et arhitekti kui autori märkimine muutuks normiks? Arhitektuur on suuresti ühislooming ehk autoreid on palju – mis vahendiga mõõta intellektuaalset panust?
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
Arhitektuurivalla autoriõiguste keerdkäike avavad sisearhitekt Ville Lausmäe, arhitekt Illimar Truverk ja autorilepingutele orienteeritud advokaat Elvi Tuisk Advokaadibüroost RASK. Vestlust modereerib arhitekt Margit Mutso.
16. jaanuaril algusega kell 18
Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Kultuurkapital.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
