Tallinna kesklinna makett 1:500. (EAM _ 12046 MK 245)
Kolmapäeval, 21. veebruaril tähistame rahvusvahelist giidide päeva ja arhitektuurimuuseumi hea tava on pakkuda sel päeval kõigile tasuta külastusvõimalust. Ootame kõiki Rotermanni soolalattu, 1908. aastal valminud paekivist tööstushoonesse sadama ja Tallinna uueks vanalinnaks kutsutava ajaloolise ja moodsa arhitektuuri parima kombinatsiooni, Rotermanni kvartali vahel.
Muuseumis ootavad teid kaks püsinäitust: „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri“ ja „Uuri ruumi!“. „Elav ruum“ on igale giidile praktiline õppevahend, näeb nii eriliste hoonete nukumajalikke makette kui ka terveid linnaosasid justkui peopesal. Suurim pilgupüüdja ja kaasamõtlemise koht on mõõtkavas 1:500 valmistatud Tallinna kesklinna makett, mida pidevalt täiendatakse ja mis kajastab Tallinna ruumilist arengut.
Igas vanuses uudishimulikele mõeldud „Uuri ruumi!“ õpetab kogema ruumi ja tabama arhitektuuri olemust. Soolalao võlvkeldrisse loodud keskkond pakub elamusi erinevatele meeltele, suunates kõiki huvilisi arhitektuuri nii nuusutama, katsuma kui kogu kehaga kogema.
Galeriikorruse näitusel „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ näeb postmodernismi julges ja mänglevas vaimus kujundatud – toonase sõnaga öeldes – individuaalelamuid. Kuraator Triin Reidla sõnul on postmodernistlikke eramuid pea igas Eesti nurgas. Rotermanni soolalao näituse keskmes on eelkõige neli elamuala, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all.
Triin Reidla sõnul hakatakse sellegi ajastu arhitektuuriteoseid väärtustama seda suurema tõenäosusega, mida suuremaks kasvab ajaline vahemaa, omal ajal vastakaid tundeid tekitanud elamud on nüüdseks osa meie arhitektuuriajaloost.
Suure saali näitusel „Tegele olemasolevaga. Jaapani arhitektuuri uued suunad“ osalevatest arhitektidest on enamik sündinud 1970. aastate keskpaigast 1990. aastate keskpaigani ja asusid professionaalidena ametisse pärast 2011. aasta Tohoku maavärinat ja Fukushima tuumakatastroofi. See põlvkond peab maadlema mitme kiiret lahendust vajava probleemiga: linnade kahanemine, eakate osakaalu suurenemine, tühjenevad maakohad ning tühjad majad, kasumipõhine, enamasti arhitekte mittekaasav linnaarendus, majandusseisak ning üleilmne kliimakriis.
Jaapani arhitektide mõtted ning sealse mitmekihilise linnaruumi toovad vaataja jaoks lähemale arvukad filmid, hoonete maketid ning suuremõõtmelised fotod. Räägitust koorub välja, kui keeruline on taandada ühe põlvkonna arhitektide hoiakud ja mured üheks probleemiks. Pigem on tegu erinevate loojatega, kes otsivad uusi arhitektuuri toimimismudeleid ja püüavad vastata nii oma elukutse kui ka ühiskonnaga laiemalt seotud väljakutsetele. Näitus on Tallinnasse jõudnud S AM Šveitsi Arhitektuurimuuseumist Baselis.
Eesti Arhitektuurimuuseum on reedel, 23. veebruaril, päev enne Eesti Vabariigi 106. aastapäeva, avatud kella 15ni. 24. veebruaril on meie muuseum suletud, 25. veebruaril taas avatud, kell 11-18.
Sissepääs muuseumipileti ja Muuseumikaardiga.
