1. Muuseumikogu ülevaade
Eesti Arhitektuurimuuseum on ainuke Eesti professionaalse arhitektuuri ajaloo dokumenteerimisele ja vahendamisele spetsialiseerunud muuseum. Eesti Arhitektuurimuuseumi kogud on rahvusliku tähtsusega, osa säilikuid omavad ka rahvusvahelist tähtsust. Kogumistööd alustati muuseumi loomisel 1991. aastal. Kollektsiooni tuumik, kokku umbes kaks ja pool tuhat säilikut, moodustus kuni 1986. aastani ENSV Riikliku Ehituskomitee valduses olnud Teedeministeeriumi ning ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivi materjalidest.
1.1. Arhiivkogu
Arhiivkogu suurus seisuga 1. jaanuar 2015 oli 11 424 säilikut.
Sisaldab valdavalt 20. sajandist pärit materjale, lisaks on üksikuid rariteetseid dokumente ka varasemast ajast. Kõige arvukamalt on arhiivkogus esindatud 1920. ja 1930. aastad. Lisaks linna- ja aleviplaanidele sisaldab kollektsioon haldus-, äri- ja pangahoonete, koolide, seltsi- ja rahvamajade ning elamute projekte. Kunagise ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivist on pärit Tallinna, Tartu, Jõhvi jt rajoonikeskuste ning tööstusasulate sõjajärgsed generaalplaanid, uute klassitsistlike linnaväljakute uhked akvarellperspektiivid, Tallinna keskväljaku ja kultuurikeskuse planeerimiskavad.1960.–1970. aastatest on kogus rohkesti planeerimisprojekte, samuti mitme tollase tippehitise – Lillepaviljoni (Valve Pormeister, 1958), EKP Keskkomitee hoone (Mart Port, Uno Tölpus, Olga Kontšajeva, 1964–1968) ja Viru hotelli (Henno Sepmann, Mart Port, 1964–1972) esitlusplanšetid. Uusimat arhitektuuri esindavad peamiselt arhitektuurivõistlustel auhinnatud tööd. Märkimisväärse osa arhitektuurimuuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikukogud, mis sisaldavad väga erilaadset materjali – õpinguteaegseid töid, joonistusi, eskiise, projekte ja fotosid, käsikirju, kirjavahetust, isiklikke dokumente ning mõnel juhul ka esemeid. Arhiivkogu säilikud on kirjeldatud nii MuIS-i kui AIS-i süsteemis.
1.2. Maketikogu
Kogus on 1.01.2015 seisuga 214 maketti, millest kolmandik on avakollektsioonina eksponeeritud muuseumi esimese korruse näitusesaalis, andes läbilõike Eesti 20. sajandi arhitektuurist. Kogu vanimad maketid – Tallinna Kaarli kiriku katusekonstruktsiooni mudel (Rudolf Bernhard, 1862?) ja Tallinna sadama elevaatori makett, mis valmis 1900. aasta Pariisi maailmanäituseks, – kuulusid kunagi Eesti Provintsiaalmuuseumi kollektsiooni. Haruldased on ka mõned säilinud 1920.–1930. aastate maketid. Esitlusmakettide hulka liigituvad arhitektuurivõistlustele tehtud maketid, nende hulgas on mitmeid ehitamata jäänud kultuuriobjekte. Ka muuseum ise on näitusteks arvukalt makette tellinud.
1.3. Mööblikogu
Kogus on 1.01.2015 seisuga 43 eset ja kogu loodi arhitektide kavandatud mööbli- ja sisustusesemete kollektsioneerimise eesmärgiga. Hiljem on kogusse lisandunud valik Lutheri tehase tootenäidiseid ning Eesti disainerite unikaalmööblit. Üks neist arhitektidest, kes 1920. ja 1930. aastail kujundas ka interjööre ja mööblit, oli Edgar Johan Kuusik, tema kavandatud tool Tallinna Seltskondliku Maja restoranile “Centum” (1925) oli esimene mööbliese muuseumi kogus. 1960. aastate modernismi esindab legendaarse kohviku Pegasus tool, mille autor on Väino Tamm.
1970.–1980. aastate disainmööbli valimikus on Helle ja Taevo Gansi, Ivi Schneideri, Malle Agabuši, Maile Grünbergi, Katrin Kase, Toivo Raidmetsa, Eero Jürgensoni ja Tea Tammelaane loomingut.
1.4. Kunstikogu
Suhteliselt väikesearvulises kogus on 1.01.2015 seisuga 66 museaali ja see on ennekõike seotud arhitektidega. Kogus on vanema põlve arhitektide Paul Mielbergi, Ernst Kühnerti jt linna- ja maastikuvaateid, Karl Burmani sõjajärgseid akvarelle, Valli Lember-Bogatkina pannookavandeid jm.Terviklikuma kollektsiooni moodustavad nn Tallinna kooli arhitektide Leonhard Lapini, Toomas Reinu, Veljo Kaasiku, Avo-Himm Looveeri, Jaan Olliku, Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu ja Ignar Fjuki, tööd. Lisaks joonistustele ja akvarellidele on kogus mitu arhitektooni – maketi ja skulptuuri vahepealset ruumilist kompositsiooni. Püsinäitusel eksponeeritud Leonhard Lapini „Rahvusvaheline Hansa Liidu keskus Tallinnas Viru väljakul“ (1992) on arhitektuurimuuseumi korraldatud Tallinna uue raekoja ideeprojektide konkursi võidutöö.
1.5. Fotokogu
Kogu sisaldab 1.01.2015 seisuga 17713 fotot, negatiivi ja slaidi. Põhiline osa fotokogust on komplekteeritud asukoha ja aadressi järgi, eraldi süsteemi alusel on komplekteeritud projektide, mööbli, näituste ja sündmuste pildistused ning arhitektide portreefotod. Kollektsiooni vanima osa moodustavad 20. sajandi alguse postkaardid, väärtuslikud on 1920. ja 1930. aastatest pärinevad originaalfotod. Kogu kõige ulatuslikuma osa moodustab nõukogude periood, koosnedes suures osas tollaste hiidbüroode – Eesti Projekti, Eesti Maaehitusprojekti ja Tsentrosojuzprojekti – materjalidest. Suuri tulmeid on saadud ka nt Eesti Arhitektide Liidult, kultuurilehe Sirp toimetuselt, Soome Arhitektuurimuuseumilt ning tegevarhitektidelt ja arhitektuuriga seotud isikutelt, sh Leonhard Lapinilt, Ignar Fjukilt, Leo Gensilt, Martin Siplaselt jpt. Süstemaatiliselt on tellitud pildistusi erinevate näituste tarbeks. Lisaks fotokogule leidub rohkelt fotomaterjali ka arhiivkogu isikkollektsioonides.
2. Komplekteerimise valikukriteeriumid
Muuseumi kogude komplekteerimisel lähtutakse muuseumi põhikirjalisest eesmärgist koguda, säilitada, uurida ning tutvustada materjale, mis kajastavad Eesti professionaalse arhitektuuri kujunemist ja arengut 20. sajandi algusest kaasajani. Muuseumikogu põhiosa moodustavad arhitektuursed joonised, linnaplaanid, ehitiste projektid ja fotod, maketid ning käsikirjalised materjalid. Muuseumikogu täiendatakse eesmärgipäraselt lähtudes selle sisulise terviklikkuse põhimõttest ning vastavuses hoidetöö rahvusvaheliste standarditega. Muuseum lähtub kogumistöös muuseumi kogumispoliitikast, muuseumi arengukavast ja ICOM-i muuseumide eetikakoodeksist (2004 põhiversioon).
Muuseumikogu täiendamisel lähtutakse väljakujunenud kogumissuundadest:
– kollektsioneerimisel on prioriteediks Eesti arhitektide loomingu ja biograafiliste materjalide ning Eesti arhitektuurielu puudutavate materjalide kogumine – kollektsiooni täiendamisel eelistatakse seni vähem kajastatud perioode (näit 1960.–1970. aastate ja 1980. aastate lõpu arhitektuur);
– jätkatakse Eesti vanema põlve arhitektide kavandatud mööbli ja kunstiloomingu kogumist;
– jätkatakse arhitektuurimakettide tellimist lähtuvalt näitustest ja vastavalt võimalustele;
– fotokogu täiendamiseks jätkatakse arhitektuuriobjektide pildistuste tellimist lähtudes korraldavate näituste temaatikast, uurimistöödest ja publikatsioonidest;
– jätkatakse ajalooliste fotode, fotoalbumite ja postkaartide omandamist antikvariaatidest ja erakollektsionääridelt;
– jätkatakse fotograafide tervikkollektsioonide valikulist omandamist vastavalt võimalustele;
3. Juurdekasvuvõimalused ja säilitustingimused
Muuseumi kogud paiknevad kompaktselt muuseumi ruumides Rotermanni soolalaos. Muuseumi arhiivkogu osas on hetkel muuseumi säilitustingimused head ning ka kogu juurdekasvuvõimalused on piisavad. Ka teiste kogude osas on säilitustingimused head, küll ei täiendata oluliselt maketi- ja eriti mööblikogu, sest hoiuruum suuremõõtmeliste esemete jaoks on ebapiisav.
4. Seotud muuseumide jt mäluasutuste tegevusega arvestamine
Nii komplekteerimis- kui näitusetegevuse juures arvestatakse seotud muuseumide eesmärkide ja valdkonnaga – eelkõige Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, aga ka Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, samuti teiste mälusasutuste ning Muinsuskaitseameti uurimus- ja näitusetegevusega. Sealhulgas arvestatakse samatüübiliste museaalide olemasoluga teistes muuseumides, valdkondade kattuvusega, vajadusega vältida topelteksemplare jne. Kattuvuse tõttu ETDM-iga on loobutud mööblikogu täiendamisest kaasaegse autorimööbliga. Muuseumi museaalid on leidnud aktiivset kasutust ka teiste muuseumide korraldatud näitustelt (ETDM, EKM, EVM).
