Kogumispõhimõtted

 

  1. Muuseumi missioon

Eesti Arhitektuurimuuseum on ainuke Eesti professionaalse arhitektuuri ajaloo dokumenteerimisele ja vahendamisele spetsialiseerunud muuseum. Eesti Arhitektuurimuuseum on mälu- ja haridusasutus, mille sihtgrupp on nii erialaspetsialistid, üliõpilased, kooliõpilased kui ka tavakülastajad ja turistid. Muuseum on oluline Eesti ehitatud ajaloo talletaja ja tutvustajana – näitused ja publikatsioonid nii kohaliku arhitektuuri ajaloost, rahvusvahelisest praktikast kui ka uusimast, alles ideestaadiumis arhitektuurist on üks viis ruumi meie ümber märkama õppida ja õpetada.

EAM juhindub oma tegevuses EV seadustest ja määrustest ning ICOMi eetikakoodeksist (2004. a. põhiversioon).

 

  1. Kogude kujunemisest

Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1991. aasta 1. jaanuaril dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti professionaalse arhitektuuri kujunemist ja arengut 20. sajandi algusest kaasajani. Muuseumi loomisel anti sellele üle kuni 1986. aastani ENSV Riikliku Ehituskomitee valduses olnud Eesti Teedeministeeriumi ning sõjajärgse ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiiv – kokku umbes kaks ja pooltuhat plaani ja projekti, millest moodustus kollektsiooni tuumik. Järgnevatel aastatel täienes kogu kunagistelt suurtelt projekt- ja uurimisinstituutidelt (RPI Eesti Projekt, Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut jt), muuseumidelt (Teatri- ja Muusikamuuseum), Arhitektide Liidult ja eraisikutelt saadud materjalidega. Moodustati jooniste ja projektide kogu ehk arhiivkogu, fotokogu, maketikogu, hiljem ka mööbli- ja kunstikogu. Hiljem on kogud täienenud nii annetuste kui näituseprojektide ja uurimistööde kaudu, vähemal määral ostude teel. Viimastel kümnenditel on kogusse lisandunud arvukalt arhitektide isiklikke arhiive.

Algaastail paiknes muuseum Tallinna vanalinnas Kooli tänav 7 korteris, kogud olid hoiustatud Loewenschede tornis. 1996. aastast asub Eesti Arhitektuurimuuseum renoveeritud Rotermanni soolalaos Ahtri tänav 2. Samas paiknevad ka muuseumi kogud, mis hoidlapinna nappuse tõttu on osaliselt tööruumides. Hoidlaks on kohandatud ruumid keldrikorruse juurdeehitatud osas ja I korrusel.

  1. Ülevaade kogudest

Eesti Arhitektuurimuuseumi põhikogu jaguneb arhiiv-, foto-, maketi-, mööbli-, kunsti- ja digikoguks. Muuseumitöötajate kasutada on abikogu, mis sisaldab materjale näitusetegevuse, uurimistöö ja haridusprogrammide tarbeks.

  • Arhiivkogu

Muuseumi arhiivkogu on süstematiseeritud arhiivipõhimõttel, dokumentide otsingul on lisaks MuIS-ile abiks ka veebipõhine arhiivi infosüsteem AIS, millega muuseum liitus 2009. aastal ja mida täiendatakse jooksvalt. Arhiivkogu hõlmab valdavalt 20. sajandist pärit materjale, üksikuid rariteetseid dokumente on ka varasemast ajast, näiteks Eestimaa Rüütelkonna hoone joonised (Georg Winterhalter,1848). Esinduslik on 1920. ja 1930. aastate kollektsioon. Lisaks linna- ja aleviplaanidele sisaldab see haldus-, äri- ja pangahoonete, koolide, seltsi- ja rahvamajade ning elamute projekte. Rikkalikult on graafilist materjali riiklike esindushoonete, näiteks Riigikogu hoone (Herbert Johanson, Eugen Habermann, 1920-1922) kohta. Kunagise ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivist on pärit sõjajärgsete rajoonikeskuste ning tööstusasulate generaalplaanid ning uute linnaväljakute akvarellperspektiivid. Ka 1960.-1970. aastatest on kogus rohkesti planeerimisprojekte, samuti mitme tollase tippehitise esitlusplanšetid. Üsna hästi on esindatud nn Tallinna kooli arhitektide looming. Uusimat arhitektuuri dokumenteerivad eelkõige arhitektuurivõistluste auhinnatööd. Eesti arhitektid hakkasid arvutiprojekteerimisele üle minema 1990. aastate alguses, sellega seoses on muuseumikogus järjest kasvamas digitaalsete originaalprojektide arv, millega kaasnevad nende pikaajalise säilitamise ning kättesaadavuse probleemid.

Märkimisväärse osa arhitektuurimuuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikkogud, mis sisaldavad väga erilaadset materjali – õpinguteaegseid töid, joonistusi, eskiise, projekte ja fotosid, käsikirju, kirjavahetust, isiklikke dokumente ning mõnel juhul ka esemeid. Viimastel aastatel on kogusse lisandunud ka arhitektuuribüroode kollektsioone (näit Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis arhiiv).

  • Fotokogu

Ligi 30 tuhandet fotot, negatiivi ja slaidi hõlmav kogu on suurimaid arhitektuurifotode kollektsioone Eestis. Muuseumi fotokogule pandi alus 1991. aastal arhitekt Eugen Sachariase näituseks tellitud fotodest. Kogu vanima osa moodustavad 20. sajandi alguse postkaardid ja 1920. ja 1930. aastatest pärinevad originaalfotod. Ulatuslik on nõukogude perioodi osa, koosnedes enamasti tollaste hiidbüroode – Eesti Projekti, Eesti Maaehitusprojekti ja Tsentrosojuzprojekti – materjalidest. Aastatega on kogu täienenud annetuste ja ostude teel. Süstemaatiliselt on tellitud pildistusi erinevate näituste tarbeks. Enamik fotokogust on digitaalsena muuseumide veebiväravas MuIS avalikkusele kättesaadav.

  • Maketikogu

Projektide ja jooniste kollektsiooni täiendab maketikogu, millest osa on avakollektsioonina eksponeeritud muuseumi esimese korruse näitusesaalis, andes läbilõike Eesti 20. sajandi arhitektuurist. Kogus on ajaloolisi originaalmakette, mille hulgas on tõelisi rariteete, näiteksTallinna Kaarli kiriku katusekonstruktsiooni mudel (Rudolf Bernhard, 1862?). Haruldased on ka vähesed säilinud 1920.-1930. aastate maketid. Maketikogu hõlmab ka arhitektuurivõistlustele tehtud esitlusmakette. Suure osa kogust moodustavad muuseumi enda tellitud maketid Eesti arhitektuuriloo jaoks olulistest ehitistest.

  • Mööblikogu

Kogu loodi arhitektide kavandatud mööbli- ja sisustusesemete kollektsioneerimise eesmärgiga. Arhitekt Edgar Johan Kuusiku kavandatud tool Tallinna Seltskondliku Maja restoranile “Centum” (1925) oli esimene mööbliese muuseumi kogus. 1960. aastate modernismi esindab legendaarse kohviku Pegasus tool (Väino Tamm, 1964). Kogus on ka väike valik Lutheri tehase tootenäidiseid ning Eesti disainerite unikaalmööblit. Kattuvuse tõttu teiste muuseumide (AM, ETDM jmt) ainevaldkonnaga on muuseum loobunud mööblikogu täiendamisest Lutheri mööbli, nõukogudeaegse tööstuslikult toodetud mööbli ning kaasaegse autorimööbliga.

  • Kunstikogu

Kogu on seotud eelkõige arhitektide ja nende kunstiloominguga, sisaldades vanema põlve arhitektide näit Paul Mielbergi, Karl Burmani jt joonistusi ja akvarelle. Terviklikuma kollektsiooni moodustavad nn Tallinna kooli arhitektide Leonhard Lapini, Toomas Reinu, Veljo Kaasiku, Avo-Himm Looveeri, Jaan Olliku, Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu, Ain Padriku ja Ignar Fjuki graafilised tööd. Lisaks joonistustele ja akvarellidele on kogus mitu arhitektooni – maketi ja skulptuuri vahepealset ruumilist kompositsiooni, mis 1980. aastatel oli väga populaarne meedium.

  • Digikogu

Digikogu on muuseumi kõige noorem kogu ja moodustati alles 2022. aastal. Kogu sisaldab Eesti Arhitektide Liidu korraldatud avalikel arhitektuurivõistlustel 1996-2022. premeeritud tööde PDF-formaadis digifaile. Kollektsiooni täiendatakse pidevalt.

Muuseumi kollektsioon on kirjeldatud veebipõhises muuseumide infosüsteemis MuIS, millega muuseum liitus 2011. aastal.

Museaalide digiteerimine toimub vastavalt võimalustele ja vajadustele. Kuna muuseumil endal puudub vastav võimekus, tellitakse konserveerimis- ning digiteerimisteenust (suureformaadilised joonised) ennistuskojast Kanut, Rahvusarhiivist ja Rahvusraamatukogust.

 

  1. Kogude komplekteerimise valikukriteeriumid

Muuseumi kogude komplekteerimisel lähtutakse muuseumi põhikirjalisest eesmärgist koguda, säilitada, uurida ning tutvustada materjale, mis kajastavad Eesti professionaalse arhitektuuri kujunemist ja arengut 20. sajandi algusest kaasajani. Muuseumikogu täiendatakse eesmärgipäraselt lähtudes selle sisulise terviklikkuse põhimõttest ning vastavuses hoidetöö rahvusvaheliste standarditega. Muuseum lähtub kogumistöös muuseumi kogumispoliitikast, muuseumi arengukavast, muuseumiseadusest (RT I, 11.03.2023, 6 – jõust. 01.05.2023), kultuuriministri määrustest „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja hoiule võtmise kord“ ning „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ ning ICOM-i muuseumide eetikakoodeksist (2004 põhiversioon).

Muuseumikogu täiendamine toimub näituseprojektide ja uurimistöö kaudu ning annetuste ja vastavalt rahalistele võimalustele ka ostude teel.

Muuseumikogu täiendamisel lähtutakse väljakujunenud kogumissuundadest:

– kollektsioneerimisel on prioriteediks Eesti arhitektide loomingu ja biograafiliste materjalide ning Eesti arhitektuurielu puudutavate materjalide kogumine (näit arhitektide isiklikud arhiivid)

– kollektsiooni täiendamisel eelistatakse vähemkajastatud perioode ning temaatikat (näit 1960.–1970. aastate ja 1980. aastate lõpu arhitektuur ja sisekujundus)

– jätkatakse digikogu täiendamist Eesti Arhitektide Liidu poolt või osalusel korraldatud arhitektuurivõistluste auhinnatöödega

– vastavalt võimalustele jätkatakse Eesti vanema põlve arhitektide kavandatud mööbli ja kunstiloomingu kogumist

– jätkatakse arhitektuurimakettide kogumist või tellimist lähtuvalt näitustest ja vastavalt võimalustele

– fotokogu täiendamiseks jätkatakse arhitektuuriobjektide pildistuste tellimist lähtudes näituste temaatikast, uurimistöödest ja publikatsioonidest

– jätkatakse ajalooliste fotode, fotoalbumite ja postkaartide omandamist antikvariaatidest ja erakollektsionääridelt

– jätkatakse fotograafide tervikkollektsioonide valikulist omandamist vastavalt võimalustele

 

  1. Seotud muuseumide ja teiste mäluasutuste tegevusega arvestamine

Eesti Arhitektuurimuuseum teeb koostööd teiste arhitektuuriorganisatsioonide ja -ühenduste (Eesti Arhitektide Liit, Arhitektuurikeskus), muuseumide ning teiste mäluasutustega (Rahvusarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, muinsuskaitse ameti arhiiv, Rahvusraamatukogu). Arhitektuurimuuseum on rahvusvahelise arhitektuurimuuseumide ühenduse ICAM liige, töised suhted on muuseumil nii Põhjamaade kui Euroopa arhitektuuriinstitutsioonidega. Eesti Arhitektuurimuuseumi kogud on leidnud aktiivset kasutust teiste Eesti muuseumide korraldatud näitustel, samuti näitustel väljaspool Eestit.

Õppeprogrammide kaudu, mis toetuvad muuseumikogudele, on muuseumil kujunenud tihe koostöö haridusasutustega. Muuseum on kujunenud praktikabaasiks Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele.

Arhitektuurimuuseumi kogudega sisuliselt lähedaste kogudega muuseume on TTÜ muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Viljandi Muuseum, Pärnu Muuseum, kus on samuti märkimisväärsed dokumendi- ja fotokollektsioonid. Muuseumikogu komplekteerimisel arvestatakse valdkondade kattuvusega, samatüübiliste museaalide olemasoluga teistes muuseumides ning mäluasutustes, püüdes vältida dubleerimist.

 

  1. Juurdekasvuvõimalused ja säilitustingimused

Muuseumi kogud paiknevad kompaktselt muuseumi ruumides Rotermanni soolalaos Ahtri 2. Osa museaale paikneb tööruumides. Hoidlaks on kohandatud 50,9 m2 ruum hoone I korrusel ja 56,2 m2 keldrikorrusel. Viimase kasutamine on lae läbijooksu tõttu paraku muutumas probleemseks. Muudes ruumides on säilitustingimused suhteliselt rahuldavad, arvestades, et tegemist ei ole hoidlaks kavandatud ruumidega. Temperatuuri ja suhtelise niiskuse sesoonset kõikumist püüame tasakaalustada mehhaaniliste abivahenditega (õhuniisutid, -kuivatid).

Küll aga on kogude juurdekasvu võimalused ammendumas, eeskätt puudutab see suuremõõtmelisi esemeid (maketid, mööbel), aga ka suureformaadilisi jooniseid.

 

Kinnitanud Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari 20.02.2024.