Tallinn – linn, mis ei saa kunagi valmis
III kooliaste ja gümnaasium
Programm keskendub Tallinna 20.sajandi arhitektuurile ning näitab kuidas ühiskonnas toimunud pöördepunktid on otseselt mõjutanud ehitatud keskkonda. Kuidas on Tallinn eelmise sajandi jooksul kujunenud ja millised on olnud olulisemad arenguetapid. Räägime kõige uuemast arhitektuurist ja viimastest muutustest pealinnas. Õpilased läbivad programmi rühmatööna, mis moodustab teekonna 20.sajandi algusest kuni tänapäevani, rühmatöö aluseks on töölehed. Programm toimub püsiekspositsioonisaalis. Kokkuvõtteks saavad osalejad jalgu puhata ning kaardistada oma emotsionaalne Tallinn.
Peale programmi õpilane:
- oskab nimetada 20. sajandi alguses ehitatud hooneid;
- teab, mis mõjutas Tallinna arengut 20. sajandi alguses;
- oskab kirjeldada stalinistlikku arhitektuuri;
- oskab nimetada stalinistlikus stiilis hooneid;
- teab, mis on mikrorajoon;
- oskab nimetada Eesti NSV perioodil ehitatud hooneid;
- oskab kirjeldada ja nimetada hooneid, mis on ehitatud peale Eesti taasiseseisvumist.
Programm toetab geograafia, ajaloo, kunstiajaloo, kultuuriloo ja majanduse ainesisu omandamist.
Programmi kestvus: 90-120 minutit
Eel- ja järeltegevused õpetajale:
Peale muuseumitundi läbitu meenutamiseks:
1) milliseid murrangulisi perioode Tallinna ajaloost oskad nimetada, mis linna arhitektuuris selgelt eristuvad? 2) Milline on sinu meelest Tallinna välisilmet kõige enam mõjutanud periood:a) 1910-30 tööstusrevolutsioon; b) ENSV tüüpprojekt ehitised; c) 21.saj uusehitised? Põhjenda. 3) Milline võiks Tallinna linn välja näha 50 a pärast? Kas see laieneb või kasvab tihedamaks ja kõrgusse, nagu täna arhitektid soovitavad? Mis võiks olla suurim muutus võrreldes tänasega? Millist linna sa tahaksid näha?
Õpetajate tagasiside:
Eneken Laugen VHK
“Kunstiajaloo tunni seisukohalt on see haridusprogramm väga õnnestunult koostatud, kuna õpilased saavad aktiivselt muuseumi eksponaatidega suhestuda, otsida infot, mis kinnitab juba koolitunnis kuuldut-nähtut, ja ammutada uusi teadmisi. Rühmatöö vorm ja erinevat tüüpi ülesannetest koosnev tööleht muudavad muuseumitunni mänguliseks, on liikumist ja suhtlemist. Jõudnud ise vaatluse, otsimise ja arutluse tulemusena mõne järelduseni, jääb kõik paremini meelde, kui loengut kuulates või teatmikku lugedes. Õpilastele see tund üldjuhul meeldib, kuna toimub aktiivne õpe, on avastamisrõõmu ja juhul, kui on satutud Arhitektuurimuuseumisse esimest korda, leitakse, et see on kaasaegne ja äge muuseum.”
Piret Karu Tallinna Reaalkool
“Olen oma õpilastele valinud haridusprogrammis “Tallinn – linn, mis ei saa kunagi valmis“ osalemise seetõttu, et programmi sisu ning teostus toetavad tugevalt kooli õppekava. Gümnaasiumi geograafiaõpetuses toetab programm asustuse kujunemise teemat: asustuse areng, asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel, linnastumise kulg, linnade sisestruktuur ning selle muutumine, linnastumisega kaasnevad probleemid, linnakeskkond ja selle planeerimine. Tunnis õpitud teoreetilised seisukohad saavad programmi jooksul kinnistatud kodulinna Tallinna näitel. Eriti oluline on see, et õpilased hakkavad paremini mõistma linnaruumi planeerimise tähtsust ja ka linnakodanike olulisust linnaruumi kujundamisel. Rõõm on tõdeda, et mitmed õpilased on saanud programmi jooksul kogetust innustust uurimistöö teema valikul ja sidunud oma edasised õpingud arhitektuurivaldkonnaga.”
